Tsiviilkohtumenetluse seadustik II

Ava otsing
Otsige

ÕIGUSKIRJANDUS

  1. E. Ahas. Kas perest eraldamine on liigne sekkumine perekonnaautonoomiasse või üks lapse huve tagavatest meetmetest. – Juridica 2015, nr 6, lk 397–404
  2. J. Albers, P. Hartmann. Zivilprozessordnung. 62. Aufl. Verlag C. H. Beck München 2004 (BeckKurz ZPO(2004))
  3. A. Alekand. Täitemenetlusõigus. Juura 2017
  4. C. Bernasconi, L. Thébault. Practical Handbook on the Operation of the Hague Service Convention. Hague 2006
  5. W. Born. Umzug ins Ausland bei Umgangsrecht des anderen Elternteilsgeht das? – FamFR 2009, nr 6, lk 129–131
  6. A. Briggs. Civil Jurisdiction and Judgments. 6th ed. Informa Law from Routledge 2015
  7. R. A. Brown. Fact and Law in Judicial Review. – Harvard Law Review, mai 1943, Vol. 56, No. 6, lk 899 jj
  8. U. Bumiller, D. Harders, W. Schwamb. FamFG. Beck’sche Kurzkommentare. Band 33. 11. Aufl. Verlag C. H. Beck 2015
  9. F. Calves. Length of court proceedings in the member states of the Council of Europe based on the case law of the European Court of Human Rights. Council of Europe Publishing 2007
  10. T. Dampf. Registreeritud väärtpaberitele kohalduva õiguse määramine Eesti kohtutes. – Juridica 2015, nr 8, lk 572–583
  11. A. Dickinson, E. Lein. The Brussels I Regulation Recast. Oxford University Press 2015
  12. H. Engelhardt jt. FamFG: Kommentar zum Gesetz über das Verfahren in Familiensachen und in den Angelegenheiten der freiwilligen Gerichtsbarkeit. 17. Aufl. Verlag C. H. Beck 2011
  13. T. Erecinski. When must national judges raise European law issues on their own motion? – ERA Forum (2011), nr 11, lk 525–529
  14. M. Ernits. Kättetoimetamisest põhiõiguste valguses. – Juridica 2004, nr 5, lk 321, 333
  15. A. Eser jt (toim). Schönke/Schröder Strafgesetzbuch. Kommentar. 29. Aufl. C. H. Beck 2014 (StGB)
  16. P. Finger. Umzug mit dem Kind – Zustimmung des anderen Elternteils. – FamFR 2009, nr 6, lk 134–135
  17. W. Goette, M. Habersack, S. Kalss (toim). Münchener Kommentar zum Aktiengesetz. 3. Aufl. Verlag C. H. Beck 2011 (MüKoAktG(2011))
  18. D. Gomien. Short Guide to the European Convention on Human Rights. 3rd ed. Council of Europe 2005
  19. C. Grabenwarter. European Convention on Human Rights: Commentary. C. H. Beck 2014
  20. T. Hansen. Õigus eraelu puutumatusele vs. kohtulahendi avalikustamine. Magistritöö. Tartu Ülikool 2012
  21. D. J. Harris, M. O’Boyle, C. Warbrick. Law of the European Convention on Human Rights. Butterworths 1995
  22. H. Hermet. Kohtudokumentide piirülene kättetoimetamine Euroopa Liidus: Eesti kogemused ja praktikas üleskerkinud probleemid. Magistritöö. Tartu Ülikool 2014
  23. H. Hermet, K. Sein. Kuidas hageda teises Euroopa Liidu liikmesriigis teadmata aadressil elavat võlgnikku? – Juridica 2014, nr 9, lk 669–679
  24. I. Järvekülg. Alternatiivsete ja järjestatud nõuete olemus ja menetlemise erisused Eesti tsiviilkohtumenetluses. Magistritöö. Tartu Ülikool 2017
  25. E. Kergandberg jt. Kohtumenetlus. Juura 2008
  26. E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Juura 2006
  27. E. Kergandberg, P. Pikamäe (koost). Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2012 (KrMS-Komm(2012))
  28. K. Kerstna-Vaks. Hagita menetluse üldised küsimused. Riigikohtu praktika. – Juridica 2011, nr 5, lk 390–399
  29. D. Kiidjärv. Uue tsiviilkohtupidamise seadustiku kasutamisest esimese astme kohtus. – Juridica 1994, nr 2, lk 37–40
  30. H. Kranich. Ühiskonna (eba)normaalne areng ja inimõigused. Nimede kohtulahendites avalikustamise näide. – Juridica 2015, nr 4, lk 277–289
  31. W. Krüger, T. Rauscher (toim). Münchener Kommentar zur Zivilprozessordnung: ZPO. 4. Aufl. C. H. Beck 2013 (MüKoZPO(2013))
  32. M. Kuurberg. Eesti 20 aastat inimõiguste konventsiooni osalisena. – Juridica 2016, nr 7, lk 520–532
  33. M. Kuurberg. Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis. Euroopa Inimõiguste Kohtus Eesti suhtes tehtud lahendid. – Juridica 2012, nr 9, lk 667, 677–683
  34. V. Kõve. Tsiviilkohtumenetluse kiirendamise võimalused ja nendega seotud ohud. – Juridica 2012, nr 9, lk 659–676
  35. V. Kõve. Tsiviilkohtumenetluse põhiprobleemid riigikohtuniku ja õppejõu vaatevinklist. – Kohtute aastaraamat 2013. Riigikohus 2014, lk 21–31
  36. V. Kõve. Tsiviilvaidluste kohtuvälisest lahendamisest Eestis. – Juridica 2005, nr 3, lk 152–166
  37. K. Kärsten. Riigivastutus kohtu poolt esialgse õiguskaitse kohaldamise käigus tekitatud kahju eest. Magistritöö. Tartu Ülikool 2013
  38. Z. Kühn. The Authoritarian Legal Culture at Work: the Passivity of Parties and the Interpretational Statements of Supreme Courts. – Croatian Yearbook of European Law and Policy 2006, lk 19–26
  39. J. Laffranque, A. Sarapuu. Mõistlik aeg ning selle tagamine tsiviil- ja halduskohtumenetluses. – Juridica 2013, nr 10, lk 727–741
  40. P. Lagarde. Explanatory Report on the 1996 Hague Child Protection Convention. HCCH 1998. Kättesaadav [Link]
  41. T. Langheid, M. Wandt (toim). Münchener Kommentar zum Versicherungsvertragsgesetz. Verlag C. H. Beck 2011 (MüKoVVG (2011))
  42. G. Laub. Väärtpaberitele kohalduv õigus – selge ühendav seos. – Juridica 2015, nr 5, lk 339–350
  43. G. Lepik, M. Torga. Hagi tagamine ja esialgne õiguskaitse tsiviilasjades: rahvusvaheline mõõde. – Juridica 2013, nr 10, lk 742–751
  44. S. Lind. Verfassungsrechtliche Grundlagen der Pflicht zur Begründung von Gerichtsurteilen. – Juridica International 2016, nr 1, lk 116–127
  45. W. Lindacher. ZPO Münchener Kommentar zur Zivilprozessordnung: ZPO. 5. Aufl. Verlag C. H. Beck 2016 (MüKoZPO(2016))
  46. Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 3., täiendatud väljaanne. Juura 2012 (PS-Komm(2012))
  47. Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 4., parandatud ja täiendatud väljaanne. Juura 2017 (PS-Komm(2017))
  48. U. Magnus, P. Mankowski (toim). Brussels Ibis Regulation. Sellier European Law Publishers 2016
  49. U. Magnus, P. Mankowski. Brussels I Regulation. 2nd revised ed. Sellier. European Law Publishers 2012
  50. J. R. Maxeiner. It’s the Law! Applying the Law Is the Missing Measure of Civil Law/Common Law Convergence. – Supreme Court Law Review 2010, lk 469–489
  51. K. Merusk, I. Pilving (koost). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2013 (HKMS-Komm(2013))
  52. L. Morawski. Law, fact and legal language. – Law and Philosophy 1999, 18, nr 5, lk 461–473
  53. H-J. Musielak, W. Voit (toim). Zivilprozessordnung mit Gerichtsverfassungsgesetz: Kommentar. 12. Aufl. Verlag Franz Vahlen 2015 (MusielakZPO(2015))
  54. H-J. Musielak, H. Borth, M. Grandel (toim). Familiengerichtliches Verfahren (FamFG). Kommentar. 5. neubearbeitete Aufl. Verlag C. H. Beck 2015
  55. H-M. Musielak. Grundkurs ZPO. 11. Aufl. Verlag C. H. Beck 2012
  56. I. Nurmela jt. Rahvusvaheline eraõigus. Tallinn Juura 2008
  57. I. Nõmm. Puhtmajandusliku kahju hüvitatavus delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse korral. – Juridica 2008, nr 2, lk 84–92
  58. J. Odar. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust. – Juridica 1998, nr 10, lk 490–494
  59. J. Odar. Tsiviilkohtupidamise seadustik. – Juridica 1994, nr 2, lk 34–37
  60. I. Parrest. Tsiviilkohtumenetluse ümberkorraldused maakohtuniku vaatenurgast. – Kohtute aastaraamat 2013. Tallinn 2014, lk 39–47
  61. C. G. Paulus. Tsiviilprotsessiõigus. Kohtuotsuse tegemise menetlus ja sundtäitmine. Juura 2002
  62. A. Pavelts. Kahju hüvitamise nõue täitmise asemel ostja õiguste näitel. Doktoritöö. Tartu Ülikool 2017
  63. I. Pavlovskaja, K. Sein. Pangakontode arestimine pangakontode Euroopa arestimismääruse menetluses. – Juridica 2014, nr 7, lk 550–560
  64. K. Piho. Menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamine TsMS § 340¹ alusel. Kohtupraktika analüüs. Riigikohus 2013. Kättesaadav [Link]
  65. A. Pärsimägi. Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid – Juridica 2011, nr 5, lk 400–409
  66. A. Pärsimägi. Hagimenetlus. Hagi ja taotluste esitamine. 2., täiendatud tr. Juura 2014
  67. A. Pärsimägi. Muutuv tsiviilkohtumenetlus: menetlustoimingud ja -tähtajad, vastuväide kohtu tegevusele, hagi tagamine. – Juridica 2009, nr 7, lk 439–454
  68. M. Rask. Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Ettekanne Riigikogu 2011. aasta kevadistungjärgul. Riigikohus: 2011. Kättesaadav [Link]
  69. T. Rauscher, P. Wax, J. Wenzel (toim). Münchener Kommentar zur Zivilprozessordnung: ZPO. Band I. 3. Aufl. Verlag C. H. Beck 2008
  70. T. Rauscher (toim). Münchener Kommentar zum FamFG. 2. Aufl. C. H. Beck 2013 (MüKoFamFG(2013))
  71. T. Rauscher jt (toim). Münchener Kommentar zur Zivilprozessordnung: ZPO. 3. Aufl. C. H. Beck 2008 (MüKoZPO(2008))
  72. L. Rosenberg, K. H. Schwab, P. Gottwald. Zivilprozessrecht. C. H. Beck 2004
  73. K. Saare jt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Juura 2015
  74. A. Sarapuu. Õigus õigusemõistmisele mõistliku aja jooksul tsiviil- ja halduskohtumenetluses Euroopa Inimõiguste Kohtupraktika käsitluses. Magistritöö. Tartu Ülikool 2012
  75. J. Sarv. Haginõuded kriminaalmenetluses. – Juridica 2011, nr 5, lk 365–374
  76. J. Sarv. Tsiviilhagi menetlemine kriminaalmenetluses – aeg tsiviliseeruda. – Kohtute aastaraamat 2009. Riigikohus 2010, lk 118–132
  77. A. Schmädicke. Wieweit geht die Aufklärungspflicht des Arbeitsrichters in der Güteverhandlung. – NZA 2007, lk 1029 jj
  78. M. Seppik. Riigikohtu lahendid II astme tsiviilkohtuniku kriitilise pilgu läbi. – Kohtute aastaraamat 2010, lk 67–73
  79. M. Seppik. Tsiviilkohtumenetluse probleemidest ringkonnakohtuniku pilgu läbi. – Kohtute aastaraamat 2013. Riigikohus 2014, lk 32–38
  80. J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2009 (KarS-Komm(2009))
  81. I. Soots. Asjaolude ja tõendite esitamine hagimenetluses – kas poolte või kohtu ülesanne? Magistritöö. Tartu Ülikool 2010
  82. I. Soots. Kohtu selgitamiskohustus hagimenetluses. – Juridica 2011, nr 5, lk 323–332
  83. E. Storskrubb. Civil Procedure and EU Law. Oxford University Press 2008
  84. F. J. Säcker jt (toim). Münchener Kommentar zum Bürgerlichen Gesetzbuch. 7. Aufl. C. H. Beck 2016 (MüKoBGB(2016))
  85. K. Žurakovskaja-Aru. Lapse õigus vs. võimalus suhelda vangistuses vanemaga – vanglavälisest suhtlusest ümberpööratuna. – Juridica 2015, nr 6, lk 405–417
  86. V. Taborda Ferreira. Rapport explicatif. – Permanent Bureau of the Hague Conference on Private International Law. Actes et Documents de la Dixième Session. Vol III Notification. Hague 1965
  87. K. Tamm. Eesti kohtute identiteet ja imago. Magistritöö. Tartu Ülikool 2009
  88. T. Tampuu. Hagi ja hagita asja avalduse menetlusse võtmisest keeldumine või läbi vaatamata jätmine õigusliku perspektiivituse tõttu. – Juridica 2010, nr 10, lk 778–795
  89. T. Tampuu. Hagile vastamata jätmise ja poolte kohtuistungilt puudumise tagajärjed. – Juridica 2006, nr 2, lk 127–143
  90. T. Tampuu. Lepinguvälised võlasuhted. 3., täiendatud ja muudetud trükk. Juura 2012
  91. T. Tampuu. Tsiviilasja menetluse peatamine teise menetluse tõttu. – Juridica 2010 nr 2, lk 102–119
  92. T. Tampuu. Tsiviilkohtumenetluses esitatavad alternatiivsed nõuded. – Juridica 2011, nr 5, lk 344–346
  93. K. Tarros. Kompromiss Eesti kohtupraktikas: olemus ja probleemistik. – Juridica 2008, nr 10, lk 674–685
  94. M. Torga. Analüüs Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse (EL 1215/2012) rakendamise kohta Eesti õiguskorras. Kättesaadav [Link]
  95. M. Torga. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus: kas põhjalik muutus Eesti rahvusvahelises tsiviilkohtumenetluses? – Juridica 2014, nr 4, lk 304–312
  96. M. Torga. Elukoht tsiviilseadustiku üldosa seaduses: tähendus rahvusvahelises tsiviilkohtumenetluses. – Juridica 2010, nr 7, lk 473–480
  97. M. Torga. Kohalduva õiguse ja selle sisu kindlakstegemine rahvusvahelistes eraõiguslikes vaidlustes. – Juridica 2014, nr 5, lk 406–416
  98. M. Torga. Rooma III määrus – uus reeglistik lahutusele kohalduva õiguse määramiseks. – Juridica 2016, nr 2, lk 132–141
  99. M. Torga. Välisriigis toimuva tsiviilkohtumenetluse mõju Eesti tsiviilkohtumenetlusele. – Juridica 2014, nr 9, lk 680–689
  100. M. Torga. Välisriigist pärit elatiselahendite tunnustamine, täidetavaks tunnistamine ja täitmine Eestis. – Kohtute aastaraamat 2013. Riigikohus 2014, lk 61–65
  101. P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2014 (AÕS-Komm I(2014))
  102. P. Varul jt. Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2014 (AÕS-Komm II(2014))
  103. P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2010 (TsÜS-Komm(2010))
  104. P. Varul jt. Tsiviilõiguse õpik. Juura 2012
  105. P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2006 (VÕS-Komm I(2006))
  106. P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. 2., täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Juura 2016 (VÕS-Komm I(2016))
  107. P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2009 (VÕS-Komm III(2009))
  108. V. Vorwerk, Ch. Wolf (toim). Beck’scher Online-Kommentar. 19. Aufl. Verlag C. H. Beck 2015 (BeckOK ZPO(2015))
  109. M. Vutt. Hagi ese ja alus ning hagi muutmine kohtupraktikas. – Juridica 2011, nr 5, lk 333–343
  110. M. Vutt. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine või läbi vaatamata jätmine õigusliku perspektiivituse tõttu. Kohtupraktika analüüs. Riigikohus 2012. Kättesaadav [Link]
  111. M. Vutt. Hagi tagamine tsiviilkohtumenetluses. Kohtupraktika analüüs. Riigikohus 2009. Kättesaadav [Link]
  112. M. Vutt. Tagaseljaotsuste regulatsiooni kohaldamine kohtupraktikas (01.01.2006 jõustunud TsMS-i kohaselt). Analüüs. Riigikohus 2007
  113. M. Vutt, M. Lillsaar. Mõistlik menetlusaeg tsiviilkohtumenetluses. Kohtupraktika analüüs, Tartu 2011, lk 14−16. Kättesaadav [Link]
  114. H. Wendtland. Die Verbindung von Haupt- und Hilfsantrag im Zivilprozeß. Springer 2001
  115. F. Wolter, J. Keders. Langdauernde Zivilverfahren – Ursachen überlanger Verfahrensdauern und Abhilfemöglichkeiten. – NJW 2013, lk 1697 jj
  116. R. Zöller jt. Zivilprozessordnung: Kommentar. 26. Aufl. Schmidt 2007 (ZöllerZPO(2007))
  117. R. Zöller jt. Zivilprozessordnung. Kommentar. 31. Aufl. Verlag Dr. Otto Schmidt 2016 (ZöllerZPO(2016))
  118. R. Zöller jt. Zivilprozessordnung. 30. Aufl. Verlag Dr Otto Schmidt 2014 (ZöllerZPO(2014))

Sisu lugemiseks peab teil olema kehtiv tellimus ning juurdepääsuks sisenege Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga.

Registreeruge siin